Gröönimaa sulaga ilmneb enam kui 50 subglakaalset järve

Inglismaal Lancasteri ülikoolis enneolematu uuringu käigus tuvastati suure Gröönimaa jääkatte all 56 järve. Subglatsiaalsete järvede pildid saadi õhuregistrist ja need on oluliseks hoiatuseks kliimamuutuste mõju kohta maastikele kogu maailmas.

Subglakaalsed järved on reservuaarid, mis moodustuvad jäämasside all ja on otseselt seotud merepinna tõusuga (globaalselt), kuna need aitavad kaasa nende kohal oleva jää soojenemisele ja sulamisele. Gröönimaal on territooriumi jäämass umbes seitse korda suurem kui Ühendkuningriigis ja see asub umbes 80% saarest. Uuringu jaoks analüüsisid teadlased piirkonnast enam kui 500 tuhat kilomeetrit.

Foto: Gröönimaa jääpind. Karupoeg / Stanfordi ülikool

Enne seda analüüsi usuti, et Gröönimaal oli vaid neli subglakaalset järve, kuid uuring näitas, et see arv on tegelikult 1300% suurem. Antarktikast tuleb lisaks Gröönimaale veel üks subglakaalsete järvede arvuga seotud hoiatusmärk. Arvatakse, et polaarmasside sulamisel moodustub üle 400 järve.

Teadlase Jade Bowlingu sõnul, kes vastutas Gröönimaal uuringu eest, erinevalt Antarktika järvedest, kus on rohkem aru saada, kuidas nad toimivad, pole Gröönimaa veehoidlate kohta seni palju teavet olnud. Uuring näitas ka, et tuvastatud 60 järvest võib aktiivseks pidada umbes 7% (voolava vooluga). Isegi suhteliselt madala määra korral võib teadlaste arv soojemate ilmade korral suureneda.

Lõpuks näitavad uuringud järvede olemasolu saare sisimas ja kõrgemas osas, kus teoreetiliselt oleks see külmem. See võib näidata, et Gröönimaa jääkiht on kliimamuutuste mõjude suhtes vastuvõtlikum kui seni arvati.