Kui kaugele te lähete, et tõestada, et mütoloogiline olend on tõesti olemas? Hiinlane Zhang Jianxing, 62, elas erakuna Shennongjia looduskaitsealal, et maitsta Yereni, Bigfooti "Hiina nõbu". Ta on selle reservi vahemikus olnud alates 1994. aastast ja otsib umbes 2 meetri kõrgust humanoidset koletist, mis oleks kaetud pruuni karusnahaga.

Varasemad viited Yerenile pärinevad Zhou dünastiast, mis toimus aastatel 1046–256 eKr. Luuletaja Qu Yuan kirjeldas olendit, kes elaks selle piirkonna neitsimetsades, kus täna asub Shennongjia kaitseala. Pärast seda on Hiina suurjalg muutunud kohalikuks linnalegendiks, kuid nad pole kunagi suutnud selle olemasolu tõestada.

Jianxing on olendit otsinud 22 aastat ja lubab, et ei anna alla. 10 kuud aastas on ta sügaval reservmetsades, kandes maskeeritud riideid ja kaasaegseid kaameraid. Ta vannub, et Yeren pole lihtsalt legendaarne koletis: see peab teaduses puuduva lüli olema, mille ta peab leidma.

Zhang Jianxing väitis, et on olnud Jereeni lähedal vähemalt 20 korda

Hiinlase jõupingutused pole asjatud: ta väidab, et on kogunud rohkem kui 100 looma karusnahaproovi ja teinud üle 3000 foto tema jälgedest. Ta usub, et on olnud Yereniga vähemalt 20 korda väga lähedal ja vannub, et ühel päeval leiab ta ta üles. On isegi ühing, mis kogub teateid inimestest, kes vannuvad, et nad on juba olendisse põrunud ja vähemalt 400 kodanikku usuvad, et nad on seda kunagi näinud.

Pekingi loodusloomuuseumi endine direktor Zhou Guoxing suhtub jeenilaste tõesse üsna skeptiliselt. Ta ütleb, et on juba saanud lugematuid “tõestusi” oma olemasolust, kuid need kõik olid kas värvitud juustega või loomade koljudega nagu ahvid ja karud. Ta arvab, et valitsus toetab Jeereni olemasolu ideed üksnes viisina turismi edendamiseks piirkonnas. Kas saab?

Endine muuseumi direktor usub, et legend püsib elus kui viis turismi edendamiseks