Teadlased hoiatavad: globaalne soojenemine muudab ookeanide värvi
Globaalne soojenemine pole enam uus ning kuigi selle tegelike tagajärgede ja ohtude üle on vaieldud, on vaieldamatu, et maakera on inimese mõjul toimumas drastiliste muutustega. Reostus, ookeanide plast, raadamine ja paljud muud inimtegevus segavad otseselt loodust.
Globaalse soojenemise tagajärgede hulka kuulub ka ookeanide värvi muutumine. MIT-i teadlaste sõnul muudavad paljud maailma ookeanid sajandi lõpuks värvi: troopilised mered muutuvad sinakamaks ja heledamaks ning külmemad veed muutuvad rohelisemaks ja tumedamaks.
Mis toimub ookeanides?
Kliimamuutused mõjutavad ookeanide mikroskoopilist elu. Fütoplankton, väikesed mikroskoopilised vetikad, sisaldab klorofülli ja neelab päikesevalgust, tekitades süsinikku ja fotosünteesivaks. Seetõttu kipuvad rohkema fütoplanktoniga külmad veed olema rohelisemad, troopilistel vetel aga heledamad sinised toonid.
Temperatuuri tõus on olemuslikult seotud fütoplanktoni populatsiooniga, mis muudab veed sinakamaks või rohelisemaks. Neis, mis on vetikate poolest rikkamad ja külmemad, kasvab rahvaarv, mis muudab seetõttu vee tooni ja mõjutab järelikult ka muud tüüpi elu.
Elu, nagu me seda ookeanides teame, muutub palju ja kõik algab väikestest muudatustest, näiteks suurenenud fütoplanktonist ja värvivariatsioonidest. MIT-uuringu eest vastutava Stephanie Dutkiewiczi sõnul jäävad roheliseks vaid üksikud rohelisemad veealad, samas kui enamikus kohtades muutuvad veed siniseks ja fütoplanktoni liikide vahel on muutusi.
Uuringute kohaselt on sajandi lõpuks 50% maailma ookeanidest erinevad värvid, kui me praegu näeme. See võib osutuda problemaatiliseks järgmise teguri tõttu: Erinevat tüüpi fütoplankton neelab valgust erineval viisil ja kui kliimamuutused tõrjuvad fütoplanktoni kogukonnad teistesse piirkondadesse, muudab see ka nende pakutavat toitu.
On tähelepanuväärne, et teadlased on ookeani värvuse muutusi mõõtnud ja jälginud alates 1990. aastatest; ja kuigi see on loomulik protsess, ei tohiks seda kiirendada. Looduslikud sündmused, näiteks El Niño, põhjustavad ka selliseid modifikatsioone, tõrjudes fütoplanktoni populatsioone.
Teadlaste prognooside kohaselt reageerivad maailma temperatuurid 3 kraadi tõustes (mis arvatakse enamiku 2100 paiku), et roheline ja sinine värv reageeriks päikesevalgusele kiiremini, nii et muutused toimuksid üsna selgesõnaliselt. Mida me praegu ei tea, on see, kuidas fütoplanktoni suurendamine muudab ookeani ökosüsteemi, kuna veed muutuvad happelisemaks.
