Kas teadsite, et introvertide ajud töötavad erinevalt?

Mõni päev tagasi loetlesime siin Megas mõned introvertsetele inimestele iseloomulikud omadused. Selles tekstis räägime introvertide vajalikkusest olla sageli üksi - ja see ei tähenda, et neile meeldiksid vähem sõbrad või pere. Live Science avaldas hiljuti uuringu tulemused, mis näitasid ühte põhjust, miks introvertid nii üksindust armastavad.

Uuringud on näidanud, et introvertide ja ekstravertide aju mehhanismides on erinevusi. Ilmselt pööravad introvertid inimeste nägudele kõige vähem tähelepanu. See selgitaks, miks nad vahetavad sotsiaalse suhtluse seansse lihtsalt raamatute, filmide, sarjade ja muu sellise vastu.

Teadlase Inna Fishmani jaoks aitab seda tüüpi uuring meil mõista, et isiksuse kontseptsioonid pole puhtalt psühholoogilised, vaid ka neuroteaduslikud, kuna inimese käitumist mõjutavad paljud neuronite omadused.

Inimese käitumisviisi määratlemiseks on alati rohkem kui üks viis. Seetõttu võib öelda, et ta on organiseeritud, murelik, ergas, ärritunud, õpihimuline, suhtlemisaldis, häbelik ja nii edasi. Neuroteaduste jaoks on aju isiksused siiski viis peamist tüüpi, näiteks: ekstraversioon, neurootilisus, kuuluvus, teadvus ja avatus / intellekt.

Introvertide aju funktsioneerimise paremaks mõistmiseks analüüsisid Fishman ja tema kolleegid 28 inimese vanust 18 kuni 40 aastat. Vabatahtlike seas oli nii introvertseid kui ka pisut ekstravertseid ja väga ekstravertseid inimesi.

Teadlased on kinnitanud end ainult ühte tüüpi ajuaktiivsusele, mis on moodustatud elektrilistest impulssidest, mida nimetatakse P300 - seda tegevust peetakse tähelepanu indikaatoriks. Aju stiimulite erinevuste hindamiseks läbisid osalejad mitmesuguseid olukordi, mis ulatusid konkreetsete ülesannete täitmisest muutuvate keskkondadeni, näiteks riietusruumid, kus inimesed liikusid vaikse ja eriti kirgliku liikumise vahel.

Aju stiimulite erinevuste uurimiseks läbisid osalejad testi, mida teadlased nimetasid "ekstsentriliseks ülesandeks". Põhimõtteliselt nägid vabatahtlikud sarnast pilti, nagu mitu pilti sinistest autodest, ja järsku muster muutus ning nähtuks oli punase auto pilt.

Fishmani meeskonna testi puhul nägid osalejad mitut meessoost nägu ning aeg-ajalt kuvati naissoost nägu. Samuti vaatasid nad lillade lillede pilte, mis aeg-ajalt asendati kollaste lilledega.

Mida kõrgem on inimese ekstravertide tase, seda enam aktiveerus tema ajupiirkond näopiltide kuvamise kaudu, mis ütleb, et ekstravertid pööravad inimeste nägudele tegelikult rohkem tähelepanu. Introvertidel oli seevastu võrdsed vastused nii lilledele kui ka inimeste nägude fotodele.

Fishmani jaoks näitab see, et introverti aju kohtleb inimestega suhtlemist samamoodi nagu elutuid objekte. Alati on hea rõhutada, et see ei tähenda, et introvertid ei väärtustaks ühiskondlikku elu; nad lihtsalt pole temast nii vaimustatud kui ekstravertidega.

Kas peate end introverdiks või ekstravertiks? Kommenteerige Mega uudishimulikku foorumit