Miks plahvatas USA Apollo programmi ajal Kuul pomme?
Aastatel 1961–1972 käivitas USA Apollo programmi, mille ülesanne on esmakordselt ajaloos inimese Kuule toomine. Kuid NASA astronaudid ei sõitnud sinna vaid selleks, et jätta paar jalajälge ja kleepida lipp kuuhallile maapinnale. Inimkonna jaoks suure hüppena kuulsaks saanud plaani kohaselt plahvatasid meie ainsal looduslikul satelliidil isegi pommid.
Intensiivse kosmosevõistluse keskel nõukogude vastu, kes olid juba paigutanud esimese satelliidi, esimese koera (igatsen sind, Laika) ja esimese mehe, kes on orbiidil, võid mõelda, et neil USA pommidel olid sõjalised eesmärgid. Vale mõte, vähemalt loo ametliku versiooni järgi.
Üks teadmiste valdkond, millest inimkonnal on veel palju õppida, on see, et see hõlmab planeetide, tähtede ja teiste tähtede sisemusi. Kui meil pole isegi andmeid, mis on vajalikud, et täpselt mõista, mis meie jalge all toimub, siis kujutage ette teisi taevakehasid. See oli pommide eesmärk: koguda teavet kuu geoloogia kohta.
Miks võiks plahvatav pomm seda aidata? Selgub, et suur osa sellest, mida me Maa kihtide kohta (koorik, vahevöö ja tuum) teame, on tingitud planeedi seismilistest tegevustest, nii looduslikest kui ka tahtlikult inimtegevusest. Seismiliste lainete levimiskiiruse mõõtmise abil saame kindlaks teha, millist tüüpi materjalide ja struktuuridega nad liiguvad.
Kuna erinevalt meie planeedist on kuu väga vähese loodusliku seismilise aktiivsuse objekt, pidime seal tegema täpsemaid andmeid otsides, näiteks meteoriidi mõjudest, teatud kahjustusi. Seetõttu viidi Apollo missioonide 14 ja 17 vahel lõhkekehad eri tüüpi katseteks.
Esiteks paigaldati kuu pinnale pommide seeria, et tekitada järjestikuseid väikeseid plahvatusi. Kokku aitas 19 detonatsiooni kaardistada piirkonna aluspinnast kuunemooduli maandumiskoha lähedal. Seejärel kasutasid missioonid intensiivsemate seismiliste lainete tekitamise vajaduse tõttu granaadiheitjaid umbes 1 kg lõhkeainega. Lõpuks paigaldati pommid Lunar Roving Vehiclei (LRV) abil baasist kaugemale.
Ja kui mäletate, kuidas Bruce Willis "Armageddoni" meteooris plahvatas pomme, siis teadke, et tegelikus elus oli olukord hoopis teistsugune ja kõik plahvatused vallandasid puldid või taimerid . Keegi ei pidanud sel juhul oma tütrel Ben Affleckiga abielluma.
Lõpuks selgus katsetest, et miljardeid aastaid kestnud Kuu pinnase looduslik pommitamine jättis meie satelliidi paarsada meetrit paksude purustatud kivimite kihiga kaugele kaugemale, kui toona ette kujutati. Lisaks leiti, et seal on umbes 1, 5 km pikkune kiht, mis on moodustatud vulkaanilisest materjalist basaltist.
Kuna pärast Apollo programmi lõppu ei astunud inimene enam kunagi Kuule, siis tuleneb suur osa sellest, mida me Kuu aluspinnast teame, just nende plahvatuste tõttu, millega te just kohtusite. Nüüd tasub silma peal hoida Hiina, ainsa seal käimasolevate missioonidega riigi, edusammudel.
