Fotograaf leiab oma isa kodutute seast essee koostamise ajal

Fotograaf Diana Kim avastas oma kutse piltide jäädvustamiseks tänu isa elukutsele, kes oli ka fotograaf. Kui tema vanemad lahutasid, elas Diana lõpuks sõprade ja teiste sugulaste juures ning kaotas kontakti oma isaga, kellest ta täielikult puudus.

2003. aastal alustas Diana väga huvitavat projekti, mille eesmärk oli kujutada kodutute elu. Peaaegu kümme aastat hiljem, 2012. aastal, oli fotograaf suuresti üllatunud, kui lähenes teisele uuele kodutule, et saada teada tema elust ja mõista, et see mees oli tegelikult tema enda isa.

Fotograaf leiab oma isa kodutute seast essee koostamise ajal

Fotograaf leiab oma isa kodutute seast essee koostamise ajal

Fotograaf leiab oma isa kodutute seast essee koostamise ajal

Fotograaf leiab oma isa kodutute seast essee koostamise ajal

Fotograaf leiab oma isa kodutute seast essee koostamise ajal

Fotograaf leiab oma isa kodutute seast essee koostamise ajal

Fotograaf leiab oma isa kodutute seast essee koostamise ajal

Fotograaf leiab oma isa kodutute seast essee koostamise ajal

Fotograaf leiab oma isa kodutute seast essee koostamise ajal

Fotograafi sõnul oli tema isa ajakirjas Bored Panda avaldatud avaldustes skisofreenia kaugele jõudnud ja teda nähti alati samas kohas, rääkides mõnikord justkui kellegi saatusest, isegi siis, kui ta oleks üksi.

Ligi kaks aastat püüdis Diana veenda oma isa ennast ravima, kuid ta ei tahtnud elu tänavatel jätta. Kuni 2014. aastani, kui mehel oli infarkt, tõi tütar talle iga päev toitu. Pärast südameprobleeme võttis mees lõpuks vastu meditsiinilise abi ja viibib nüüd psühhiaatrilisel abi, otsib osalise tööajaga tööd ja kaalub ülejäänud pere külastamist Lõuna-Koreas.