Ajuskaneerimine võib aidata mõista isiksuse erinevusi
Ameerika Ühendriikide St. Louisi Washingtoni ülikooli juhitud projekt valmib vabatahtlike aju aktiivsuse magnetresonantskujutiste andmebaasi. Uurimistöö eesmärk on kaardistada üksikisikute, nende isiksuste, võimete, annete ja käitumise eristamise viise.
Projekt Human Connectome on seni kogunud andmed teadusringkondadele tasuta välja andnud. Projektijuhi sõnul on ettepanek, et kogu maailma neuroteadlased saaksid selle teabega töötada ja aju ahelate saladused lahti harutada.
Vabatahtlike tegevused ja neuraalsete ühenduste kaart
Kümned vabatahtlikud on läbinud ajutegevuse skaneerimise protsessi - teekonna, mis võtab kuni neli tundi ja hõlmab mitmesuguseid ülesandeid, näiteks mänge, aritmeetilisi arvutusi, lugude kuulamist ja kehaosade liigutamist. Eesmärk on jõuda 1200 registreeritud inimeseni ja toota täpsem valim ajustruktuurist.
Projekti eesmärk on mõista, kuidas ajuühendused võivad inimeste käitumist määrata. Erinevate ajuvormide kogumisega koguvad teadlased ühise pildi struktuurist, milles võrreldakse erinevusi igas indiviidis.
Magnetresonantsskannimisega saadakse aju aktiivsusest arvutipõhised, kolmemõõtmelised pildid, mis on jäädvustatud närviülekannete poolt genereeritud energiate abil. Arvatakse, et seoste erinev moodustamine teeb indiviidi ainulaadseks, määratledes tema isiksuse ja võime mõelda ja tunda.
Teadlaste ja neuroteadlaste sõnul aitab projekt paremini mõista mõnda ajuhaigust, näiteks Alzheimeri tõbe ja Parkinsoni tõbe. Muud psühhiaatrilised juhtimisprobleemid, nagu näiteks skisofreenia, narkomaania ja obsessiiv-kompulsiivne käitumine, võivad tuleneda ka aju ebaregulaarsest arengust, mida võib väljatöötatava projektiga paremini kaardistada ja mõista.
