5 harjumust ja väljendit, millel on maabra päritolu

See, mida me loeme, kuuleme ja räägime, on nii automaatne, et me ei mõtle peaaegu kunagi, kust mõned sõnad pärinevad. Fakt on see, et keel on hämmastav asi ja see, mida üks asi tänapäeval tähendab, võib tulevikus omada hoopis teistsugust tähendust. Sama kehtib ka mõnede traditsioonide kohta, mida peame, teadmata, miks. Vastupidises suunas jõuame mõne sissekande veidrate ja hämarate definitsioonide ning mõne väga levinud hoiakuni. Tasub sellest rohkem teada saada.

1 - sinine veri

Kuningliku vere mõiste pärineb 15. sajandist, kui veel usuti, et valged inimesed on paremad kui mustad. Kuna veenid on heledal nahal paremini nähtavad, sündis see idee, et valged olid ülbed ja mustad mitte. See on kole, ah!

2 - pruutneitsid

See pole isegi mitte keeleline küsimus, vaid üldse kontseptuaalne küsimus. Pruutneitsite roll loodi Vana-Roomas, kui pruudi sõbrad riietusid samamoodi, et kurjad vaimud segadusse ajada ja neid oma tulevase naise eest hoida.

3 - käepigistus

Algselt oli käepigistus garantii, et tervitajal polnud varjatud relva. Käe raputamine võimaldab inimesel tõestada, et nende varrukad on tühjad. Selle umbusaldusega on seotud ka asjaolu, et nad kasutavad oma paremaid käsi: enamik inimesi kasutab seda kätt tulistamiseks.

4 - sõitke paremal tänaval

Rünnaku- ja kaitsetaktika põhjal on tehtud veel üks otsus. Idee oli hõlbustada relvade suunamist vastassuunavööndisse tulevatele isikutele. See algas jalgteedega, jätkus siis, kui vagunid tekkisid ja on maailma eri paigus tänapäevani olemas.

5 - hoorus

Muistsed roomlased palusid sageli jumalanna Fornaxil õnnistada üldiselt küpsetatud leiba ja küpsetisi. Ilmselt prostituudid meelitasid oma kliente suurte tarnijate läheduses asuvatesse kohtadesse. Rituaal oli peaaegu alati sama: leiva söömine ja siis seksimine. Siit tuleneb seos ühe ja teise asja vahel ning sõna päritolu.