Kas teadsite, et Päikesesüsteem jätab kosmosesse jälje?

NASA sõnul on Päikesesüsteemil sobivate proportsioonide hoidmisel saba sarnane komeetide omaga, jättes kosmosesse omamoodi jälje. Kosmoseagentuur jõudis selle järelduseni tänu IBEXi kosmosesondilt - Interstellar Boundary Explorer - saadud andmetele, mille ülesanne on kaardistada piir Päikesesüsteemi ja tähtedevahelise ruumi vahel.

Teadlaste sõnul kaardistas kosmoseaparaat kõigepealt meie päikesesüsteemi "saba" struktuuri, leides, et selle kuju on sarnane neljaleheliste ristikute kujuga. Teaduslikult öeldes nimetati seda struktuuri heliocaudaks ja uurimus põhineb IBEXi tehtud esimese kolme aasta vaatlustel. Vaadake täielikku selgitust järgmisest videost:

Menüüs saate lubada subtiitrite portugali keeles.

Kaardistamine

Teised teleskoobid olid need rajad juba teiste tähtede ümber tuvastanud, kuid kunagi polnud võimalik näha, kas meie päikesel on sama mõju. Selle põhjuseks on asjaolu, et sabas ja kogu heliosfääris - päikese mõjul asuvas kosmosepiirkonnas - esinevatel osakestel puudub heledus, seetõttu pole neid tavapäraste seadmetega võimalik näha.

IBEX jälgib tähtedevahelisest ruumist pärit osakesi, mis põrkuvad vesinikuaatomitega heliosfääri äärepoolseimas piirkonnas. Allpool olev animatsioon näitab trajektoori, mille järgi päikeseosakesed võtavad aastaid läbi, enne kui nad kosmosesondidetektoritega kokku põrkavad.

Film näitab neutraalse osakese teekonda, mis algab päikesest ja järgib magnetvälja jooni heliosfääri piirini. Teel jookseb osake kokku vesinikuaatomiks ja “varastab” oma elektroni, liikudes edasi, kuni jõuab IBEX-anduriteni.

Kolme aasta pärast selgus kosmoselaeva kaardistamisel, et heliokauda moodustab peamiselt päikesetuule plasma ja magnetväli, mis ulatub päikesesüsteemi tagaossa, kuni see kosmose avarusesse kaob. Ja on tähelepanuväärne, et IBEX jätkab oma vaatluste ja andmete kogumisega, mis tähendab, et varsti võib ilmneda rohkem selliseid uudishimu.