Kas teadsite, et kilogramm võtab kaalust alla?

Et kõik saaksid kasutada standardiseeritud mõõtesüsteemi, lõid Rahvusvahelise Kaalu- ja Mõõdubüroo teadlased mitmesugused standardid, mida järgiti kogu planeedil. Mis saab aga siis, kui mustrid hakkavad moonutama? Noh, ka ilmselge vastus on õige: kogu teadus võib kokku kukkuda.

Ja ilmselt juhtub varsti midagi sellist. Kilogrammi mõõtmisplokk võtab kaalust alla. Kui plaatina- ja iriidiumitükk 1879. aastal loodi, oli sellel täpselt 1 000 000 milligrammi - üks kilogramm. Kuid materjali viimati kaalumisel oli see kaotanud umbes 0, 05 milligrammi - mõõtmine toimus 1988. aastal ja tänaseni pole selle põhjuse osas kindlust.

Ameti olulisuse selgitamiseks vaadake, kuidas kilogrammimustrit määratleb ametlik veebisait ise: "kilogramm on massiühik; see on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga."

Kuid ainult 0, 05 milligrammi on oluline?

Tõde on see, et sellel on tõepoolest tähtsust. Juba kogu maailmas on kilogrammimustri koopiaid, mille tegelik mass on tegelikult täpne, 1 kg, kuid kui Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo otsustab kõiki norme ümber kujundada, muutub teadusmaailmas palju. Võite arvata, et see on võimatu, kuid tasub meeles pidada, et 1983. aastal standardiseeriti arvesti uuesti ja sellega muutus isegi valguse kiirus.

Kui sama juhtub ka kilogrammiga, võib mõjutada mitut muud meedet. Näiteks: džaulid (energia ja töö ühikud) arvutatakse meetrite ja kilogrammide järgi. Kandellad (mis mõõdavad valguse heledust) arvutatakse džaulide ja sekundite suhtes. Nagu näete, muudaks lihtsalt kilogrammi muutmine kõik vaikesätted.

Oleme uuest standardimisest veel kaugel. Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos osalevad teadlased ei kavatse süsteeme igal ajal kiiresti modifitseerida, vaid otsivad võimalusi standardite loomiseks, mis aja jooksul ei kannata. Millised on teaduse järgmised sammud selles osas? Keegi ei tea. Vähemalt praegu.

Allikas: vaimne hambaniit