Vaadake, kuidas linnud näevad palju värvikamat maailma
Kui varem teadsime loomade meeltest vähe, siis täna on meil nende kohta palju teavet, eriti nägemise kohta. Viimastel aastatel on teadlased leidnud, et maailma nägemise viiside mitmekesisus on tohutu. Draakonitel on näiteks aju nii kiiresti, et nad vaatavad maailma aeglaselt ning hobustel ja sebral on nende silmad sellises vormis, et röövloomadest kiiremini pääseda. Ühelgi loomal pole aga nii huvitavat vaadet kui lindudel.
Lindude megavisioon
Mitmel linnul on nägemine peaaegu kangelaste suurriigina. Näiteks üks Havai linnuliik, Palila, toitub äärmiselt mürgistest seemnetest, mis tapavad teisi väikeloomi. Tuvid ei ole kõige armastatumad linnud maailmas, kuid nad tunnevad värve paremini kui ükski teine planeedi liik, seetõttu kasutatakse neid sageli päästmiseks.
Kuigi inimesed näevad kolme värvispektrit, suudavad linnud tuvastada neli: sinist, rohelist, punast ja ultraviolettkiirgust. Inimsilm seda viimast spektrit ei hõivata.
Uuringud tõestavad seda erinevust inimeste ja loomade nägemise vahel
2007. aastal viis teadlaste meeskond läbi spektrofotomeetri (seade, mis mõõdab objekti neeldunud, peegeldatud või edastatava valguse hulka) abil uurimistöö, et analüüsida 166 Põhja-Ameerika linnuliiki. Inimese seisukohast olid 92% liikidest, meestel ja naistel, identsed. Kuid uuring leidis, et need linnud näevad värve, mida ainult teised linnud suutsid tuvastada.
Näiteks liik Icteria virens paistab inimese silmadele sinakate ja kollaste sulgedega linnuna. Juba linnu arvates on emasloomadel tohutult palju värve, mida ainult nemad näevad. Selle teooria toetuseks on teine uuring paigutanud selle liigi täidisega isased ja emased loodusesse, et näha, milline võiks olla elusate isendite reaktsioon. Tulemuseks oli see, et isast ründasid teised naised, samal ajal kui naise üle kohut mõisteti. See tõestas, et linnud nägid midagi sellist, mida teadlased ei näinud, kuna teadlaste silmis nägid mõlemad topisega linnud identsed.