Loomadel edukalt testitud universaalset gripivaktsiini

Uus relv gripiviiruse vastu võib ilmneda. Massachusettsi Sanofi teadlased töötavad välja universaalset gripivaktsiini, mida ei pea igal aastal uuendama, et võidelda uute gripiviiruse variantidega.

Tänapäevastes vaktsiinides kasutatakse mitteaktiivseid viirusi, et julgustada meie keha tundma vaenlast ja võitlema temaga immuunsussüsteemi vastu. Gripiviiruse puhul on aga väga kõrge mutatsioon ja seetõttu tuleb vaktsiine pidevalt muuta, et nad saaksid hakkama praeguse hetke mikroorganismidega.

Kõigi efektiivsemaks muutmiseks on teadlased üleminekul viirustelt nanoosakestele, mis suudavad inimese keha ise organiseerida ja ajendada inimkeha looma kaitset veel ilmnenud gripiviiruse variantide vastu, suurendades tunduvalt vaktsiini tõhusust.

Veel üks eelis on see, et see tehnika ei nõua praeguste vaktsiinide tootmiseks ühte kõige aeganõudvamat sammu, milleks on viiruse loomine munades või rakukultuuride laborites.

Uued vaktsiiniga kaitstud tuhkrud H1N1 variantidest, mida veel ei olnud. Pilt Allikas: Reproduction / Wikipedia

Teadlane Masaru Kanekiyo lõi nanoosakesed, kasutades hemagglutiniini (HA), mis on üks peamisi gripiviirust voolav antigeenseid valke, ja ferritiini, raua reservvalku, mis moodustab sfäärilisi klastrid. Need molekulid olid konstrueeritud nii, et moodustuks väga eriline struktuur: tuum, milles on 24 ferritiini tükki, millest eraldub hemaglutiniini kaheksa kolmekordist müra, mis jäljendavad HA esinemist gripiviiruses.

Loomkatsed tõestavad tõhusust

Süstimisel indutseerivad need nanomolekulid hiirtel 34 korda kõrgemat antikehade taset ja tuhkrutel 10 korda kõrgemat kui traditsiooniliste vaktsiinide korral. Teadlaste arvates on see tingitud sellest, et HA molekulid on "pakitud" palju vähem tihedalt kui tavalised viirused ja neid ei kaitse ka muud kattekihid. See võimaldab immuunsüsteemil sissetungijat paremini jälgida.

1999. aasta H1N1 viiruse variandist võetud hemaglutiniiniga immuniseeritud tuhkrud olid kaitstud ka selliste variantide eest, mis ilmusid näiteks 2007. aastal viirusele, mida sel ajal isegi polnud. Sellegipoolest oleks vaktsiini vaja ikkagi igat tüüpi viiruste jaoks, alates H1 kuni H17.

Nüüd peavad teadlased vaktsiini inimeste peal katsetama ja leidma viisi, kuidas seda vaktsiini majanduslikult tasuvalt toota. Samuti töötavad nad sama põhimõtte alusel HIV- ja herpesviirusevaktsiinide kallal ning loodavad ka, et see tehnika aitab võidelda bakterite ja parasiitide põhjustatud haiguste vastu.