(Kujutise allikas: paljundamine / Atlandi linnad)

Maailma esimesest kõrgeimast hoonest, 1930. aastal avatud ja 282, 5 meetri kõrguse Manhattani panga juurest kuni 2010. aastal avatud ja 828 meetri pikkuse Burj Khalifa juurest on möödunud palju aega, välja töötatud palju uut tehnoloogiat ja palju meetrit on vallutatud. Kuid tundub, et ehitajad pole kunagi rahul ja Saudi Araabias on juba käimas uue hiiglase projekt, mille eeldatav mõõt on 1000 meetrit.

Kas nendel hoonetel on kunagi siiski mingi piir? Millised on sellise struktuuri säilitamise raskused? Väljaande The Atlantic Cities avaldatud artikli kohaselt näib kõik viitavat sellele, et me pole selle võistluse lõppu vaatamas, vaatamata pikkadele hoonetele pakutavatele piirangutele.

Praktilised piirangud

Kujutage ette, et peate ronima 160 korrusele. Ilmselt peate seda tegema suletud lifti sees. Nii et nii kõrgele ulatuva transpordiseadme paigaldamine on keeruline, võib nii pikk kui ka pikk tõusmine olla ka ebamugav.

(Kujutise allikas: Reproduction / Burj Khalifa)

Teine probleem on mõnes linnas ruutmeetri hind. Pealisehituse alus peab olema suur - ja hästi kavandatud -, et toetada kogu hoone konstruktsiooni, mis tähendab, et selliseks ehitiseks vajalik ala võtab tohutu ruumi.

See tähendab suuri investeeringuid maale, mis võib muuta projekti takistavaks. Samuti on lugematu arv muid väljakutseid, näiteks esimeste korruste siseruumide valgustamine - kui alus on liiga suur, siis loomulikku valgust lihtsalt ei jõua kõikjale - ehitusprotsess, sellega seotud logistika ning kõik uued leiutised ja tehnoloogiad, mis on seotud materjalid ja jätkusuutlikkus, mis tuleb luua.

Pragmatismi kaotamine

Ehkki on mitmeid praktilisi võimalusi, mis piiravad torni kõrgust, võib artikli kohaselt, kui paneme pragmatism kõrvale, seni, kuni pealisehitusel on piisavalt suur alus, pole ehitamisel mingeid piire. . Teoreetiliselt võib hoone olla isegi Everest kõrgem - ja ilma, et see peaks hõivama 4100 ruutkilomeetri suurust alust, näiteks mäge.

(Kujutise allikas: paljundamine / Vikipeedia)

Erinevalt mägedest ei ole üldehitised täiesti tahked ehitised - hinnanguliselt on vaid 15% näiteks Burj Khalifa moodustavast struktuurist tahke. See tähendab, et 85% selle koostisest on õõnsad, vajades konstruktsiooni toetamiseks palju väiksemat alust.

On projekte, kus arhitektid ja insenerid on tõestanud, et on võimalik ehitada konstruktsioone, mis võivad ulatuda 3000 meetrini ja vajadusel töötaksid nad võimaluste kallal, mis võimaldaks neil uskumatutel töödel veelgi kaugemale minna - või pigem kõrgemale!

Allikas: Atlandi linnad