Keskkonnaaruanne näitab, kui ohustatud me oleme ja kui kaua meil on

Kliimamuutused, üleujutused, põuad, orkaanid ja paljud muud loodusõnnetused on uudistes juba tavalised. Tundub, et vähesed mõistavad, et inimkonna päevad on nummerdatud, kui meie elukorralduse muutmiseks ei tehta midagi. Avaliku poliitika teadusuuringute instituudi (IPPR) kliimamuutusi käsitleva raporti kohaselt on meil kõige rohkem 120 aastat, et vältida globaalse soojenemise kõige laastavamaid tagajärgi, mida me Maa peal põhjustame. Muutused võivad olla aeglased ja järkjärgulised või üsna kiired, kuid kliima destabiliseerumisega juhtub see kindlasti.

Dokumendis keskendutakse sellele, et seni tehtud peamistes poliitilistes ettepanekutes on jäänud palju soovida ega käsitleta (või mõista) praegust kriisi. "Inimeste põhjustatud keskkonnamuutused toimuvad enneolematus mahus ja tempos ning kogu maailma ühiskondade katastroofiliste tagajärgede ärahoidmise võimalus avaneb kiiresti, " seisis aruande kokkuvõttes. „Need tulemused hõlmavad majanduslikku ebastabiilsust, ulatuslikku tahtmatut rännet, konflikte, näljahädasid ning sotsiaalsete ja majandussüsteemide võimalikku kokkuvarisemist. Keskkonnarekordi ignoreerimine enamikus poliitikavaldkondades oli katastroofiline viga. ”

Aruande autorite jaoks on poliitilises sfääris vaja toimuda kolm peamist muudatust, nii et nende teemade käsitlemisviisis toimuks oluline muutus.

Esiteks peavad seadusandjad mõistma keskkonnamuutuste ulatust ja tempot, kuna oleme üha enam keskkonnamurrale lähedal. Selgroogsete populatsioonide arv on alates 1970. aastatest vähenenud 60%. Me kaotame pinnase vähemalt 10 korda (kuid potentsiaalselt kuni 40 korda) kiiremini, kui on võimalik looduslikult taastuda. Ja alates 1950. aastatest oleme kaotanud erosiooni tõttu 30% kogu maailma põllumaast, mis mõjutab nii põllumajandust kui ka edasist raadamist.

Teine muudatus puudutab keskkonnaküsimuste mõju ja seda, kuidas riiklik poliitika saab neid lahendada. Mõju võib näha nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil ning see tugevdab majandussuundumusi ja ebavõrdsust. Me näeme juba kliimamigrante ja nende arv kasvab jätkuvalt.

Kolmas küsimus puudutab tõelist ümberkujundamist. Peame tegema muudatusi oma elus, poliitikas ja oma riikides ning on oluline, et need oleksid jätkusuutlikud ja kõigile, mitte ainult privilegeeritud inimestele. Uued poliitikad peavad toimima ka viisil, mis muudab meid tulevasteks tormilisteks aegadeks paremaks ettevalmistuseks. Keskkonnale keskendumise kõrval peame vaatama infrastruktuuri, turge, sotsiaalset ühtekuuluvust, poliitilisi protsesse ja globaalset koostööd, et saaksime oma planeeti muuta ja päästa.