Liiga palju, isegi vesi võib kedagi tappa (Pildi allikas: Fir0002)

Kõik, kes tunnevad spordi vastu minimaalset huvi, teavad, kui oluline on hoida keha hüdreeritud väga pika treeningu ajal. Maratonijooksja Kate Mori puhul polnud juhtum erinev. Mori, kes soovitas alati oma peakorterist eemale jääda, järgis Mori 2007. aasta Londoni maratonil rangelt neid nõuandeid ja neelas kogu aeg vett, mida ta teel oli.

Kuid finišijoone lähenedes pidid Morit toetama ka teised võistlejad. Tundi hiljem ärkas ta Londoni haiglas kõhulahtisuse, oksendamise ja vaimse segaduse käes. Ka tema jalad näisid pidevalt jooksvat, nagu oleks ta ikkagi maratonil. Nagu The Telegraph osutas, oli probleem selles, et Mori jõi liiga palju vett, mille tagajärjel tekkis tal treeningutest tingitud hüponatreemia (haigus, mida tuntakse EAH-na).

Hüponatreemia ravi

Ligikaudu öeldes põhjustab vedelike liig liigset joovet, põhjustades inimkehas järsult naatriumi kontsentratsiooni vähenemist. See põhjustab aju teatud tüüpi turset, mis võib põhjustada minestamist ja isegi krampe, aga ka vaimset segadust.

Lõuna-Aafrika Kaplinna ülikooli professor Timothy Noakes ütleb, et spordispetsialistid on spordiga seotud dehüdratsiooniriski ületanud, mis põhjustab AHS-i juhtude arvu suurenemist. Seetõttu peaksid sportlased meeles pidama, et liigne joomine enne treeningut, treeningu ajal või pärast treeningut võib põhjustada surma.

Intervjuus The Telegraphile ütleb Noakes, et maratonidel pole dehüdratsiooni tagajärjel isegi ühtegi surmajuhtumit. Spordimaailm on aga EAH tõttu kaotanud 12 sportlast ja ülemaailmselt on 1981. aastast alates üle 1600 dokumenteeritud veemürgituse juhtumi.

Kui palju oleks maratonisti jaoks ideaalne kogus vett? Professor Noakese sõnul piisab kehas vedeliku tasakaalu säilitamiseks ainult janu kustutamiseks joomisest ning sellest ülesaamiseks tuleks justkui arvestada bioloogilise hoiatusega, mille keha ise meile annab.