Madalmaad seisavad silmitsi suure sõnnikuga
Esimene asi, mis Hollandile mõeldes meelde tuleb, on veski ees mööduv jalgratas, mille kõrval on lehm. See pole juhus, kuna riigis on kulinaarne kultuur, mis väärtustab piimatooteid väga.
Holland on maailma suuruselt viies piimatoodete eksportija, omades umbes 1, 8 miljonit lüpsilehma. Lisaks majandusküsimusele on suur osa sellest toodangust tingitud elanikkonna intensiivsest väärtustamisest, kes tarbib keskmiselt 25% rohkem piimatooteid kui ameeriklased, britid või sakslased.
Ülesöömine pole kunagi hea ja need suured numbrid tekitavad väga ootamatu probleemi. Suur hulk loomi tekitab märkimisväärses koguses sõnnikut ja nüüd on põllumeestel raskusi materjali utiliseerimisega. Põhjavee saastumise vältimiseks on ELis ranged jäätmete kõrvaldamise eeskirjad.
Sellises olukorras ladestub 80% loomingust keelatud aladele, sest vaatamata sellele, et kõik õiges kohas kulgemise tagamiseks maksavad suuri rahasummasid, on see maht väga suur. Teine tagasilöök on sõnniku lagunemisel eralduva kõrge ammoniaagi taseme põhjustatud õhusaaste.
Drastilised meetmed
Sõnniku kokkuvarisemise vältimise vahendina maksab valitsus põllumajandustootjatele kariloomade arvu vähendamise eest, mis vähendab jäätmeid. Ka keskkonnakaitseorganisatsioonid mobiliseerivad seda selleks, et Madalmaad saaksid täita Pariisi kliimamuutuste lepingus seatud eesmärgid.
See tekitas riiklike huvide konflikti, kuna riik on tuntud oma piimatoodete ja keskkonnahoolduse poolest. Arvestades seda ja majanduslikke tagajärgi, mida tootmise järsk vähenemine võib põhjustada, on valitsus eraldanud raha materjali kasutamise süsteemi arendamiseks. Ta töötaks maagaasi tootmisel sõnniku kui toorainega, mida müüakse kindla hinnaga riigile.
Nende meetmete abil loodavad kõik probleemi lahendada, kuna piimatootmine on Hollandi majanduse jaoks ülioluline.