Tänapäeval on kanad paljudes maailma paikades toiduallikaks, kuid alati pole nad nii olnud. Nende kodustamise lugu on vana, ulatudes tagasi 6000 aastat tagasi, kui neist said Kagu-Aasia inimeste ulukid. Sageli käisid linnud sõdades ka armeed kaasas, sest need pidid õnne tooma.

Nüüd näitavad iidsete kanakontide uued DNA-uuringud, et aastast 1000 AD said nad palju lähedasemaks loomadele, keda me täna tunneme. Kanad läbisid geneetilise mutatsiooni suureneva linnastumise ajal ja siis, kui katoliku kirik hakkas Põhja-Euroopas paastuma.

Alates aastast 1000 pKr hakkasid kanad inimestega üha enam koos eksisteerima.

TSHR-geen on juba teadaolevalt vastutav paljude koduloomade eest, kes vähendavad nende hooajalist paljunemist. Kanades töötas geen, muutes nad vähem agressiivseteks ja paremini munarakkudeks aastaringselt ning see võib elada kodude kõige kitsamas keskkonnas. See TSHR-i mutatsioon oleks toimunud AD 920 paiku, valides inimese elule kõige paremad linnud.

Umbes sel ajal hakkas ilmnema üha enam kanade inimtoiduks tarvitamist. Osa sellest on süüdi perioodi kasvavas linnastumises, kuid see langeb kokku ka religioossete tavadega keelustada neljajalgsete loomade tarbimine. Varsti said kanad elujõuliseks valguallikaks.

"Me kipume uurima, kuidas taimede ja koduloomade selektsioonisurved varieerusid aja jooksul vastavalt erinevatele eelistustele või ökoloogilistele teguritele, " ütles uue linnuuringu autor Greger Larson. "See uuring näitab, kui lihtne on konkreetset omadust kõrgel sagedusel silmapilguga juhtida, " lõpetab ta lõpetuseks.

Geneetiline mutatsioon on muutnud kanad kinnises keskkonnas vähem agressiivseks, muutes nad kodustamiseks ja tarbimiseks sobivaks.

***

Mega võistleb Digital Influencers Awardi nimel ja saate aidata meil olla kahekordsed tšempionid! Klõpsake siin, et teada saada, kuidas. Nautige meid Instagramis jälgides ja tellige meie YouTube'i kanal.