NASA insener ületab eelarvamusi, loob kuulsa mänguasja
USA-s Alabama osariigis on rassilise segregatsiooni ajalugu väga tugev. Seetõttu on paljudel seda teemat käsitlevatel filmidel maal tavaliselt riik. Kujutage nüüd ette 1945. aastal Alabamas sündinud musta poisi lugu. Kõik see on veel üks negatiivne statistika rassismi ja sallimatuse kohta, eks? Kuid Loonie Johnson on suutnud kõik väljakutsed vastu võtta, saada NASA inseneriks ja kogu maailmas tuntuks sellepärast, et leiutas mänguasja, mis on tänapäevalgi lastega tabanud: veepüstol, mida tuntakse Ameerika Ühendriikides kui Super Soaker.
Insener ja teadlane töötasid enne teda teatavaks tegeva püstoli leiutamist NASA julgete projektide kallal, näiteks uurisid tuumaenergiat kütusena missioonile, mille eesmärk oli jõuda Jupiterini. Kuid kes teadis, et just mänguasjaga paistab Loonie kõige rohkem silma?
Igaüks, kes on noore poisiga kohtunud, tagab, et tal oli alati leiutaja mõte. Lapsena suutis ta nullist ehitada gokarti ja debüüt "rull" lõppes alles siis, kui vanker politsei peatas. Veidi vanem, Loonie lõi oma esimese roboti, Linuxi, 1968. aastal. Robotit tutvustati Alabama ülikooli Junior Engineering messil. Ta oli esimene mustanahaline tudeng ülikoolis.
Teie leiutised
Kogu oma elu on Loonie esitanud üle 120 patendi. Looming, mis tekkis veel NASA ajal enne ja pärast seda.
Super Soaker tekkis pärast üliteaduslikku eksperimenti: Loonie katsetas uut tüüpi külmutusseadmeid, mis kasutaksid kemikaalide asemel vett. Katse läbiviimiseks pistis insener vannitoa kraanisegisti külge mehhaniseeritud otsiku, mille tõttu ruumist väljus suur veejoa. OK Veepüstoli idee hakkas juba koitma. Loonie enda sõnul üsna kogemata.
See oli 1982. aastal. Idee oli nii tulus, et ainuüksi 1991. aastal teenis Super Soaker üle 200 miljoni dollari. Tänapäevani on mänguasi maailma parimate mänguasjade edetabelis.
