Tutvuge Alaska Davidsoniga, FBI esimese naissoost eriesindajaga
FBI-s, mida sageli süüdistati eksklusiivses meesteklubis, oli kuni 1972. aastani ainult kolm naissoost eriesindajat. Alaska Packard Davidson, kes palgati 1922. aastal Mann Law juhtumite lahendamiseks, vastutas institutsiooni naistele ukse avamise eest. .
1868. aastal sündinud ta oli 54-aastane, kui temast sai FBI esimene naissoost eriesindaja 11. oktoobril 1922, pärast seda, kui tollane direktor William Burns ta nimetas. Teenides 7 dollarit päevas, lisaks 4-dollarisele reisitoetusele nägi Alaska vaeva oma rolli täitmisel.
Töö, milleks ta määrati, ei olnud võimalik lõpule viia, kuna ülemused pidasid teda „liiga rafineerituks”, et raskemates olukordades esineda. New Yorgis väljaõppe saanud naine viidi hiljem üle Washingtoni kontorisse, kus ta osales kohtuasjas teise agendi vastu, keda süüdistati salastatud teabe müümises.
FBI lühike elu
J. Edgar Hooveri jõudmine agentuuri 1924. aasta mais oli Davidsoni FBI karjääri lõppemisel määrav. Juhatuse sisese korruptsiooni likvideerimiseks pärast Teekannu kupli skandaali käskis uus direktor kvalifitseerimata esindajaid vallandada ja temast sai üks sihtmärk.
Varsti pärast seda teatas USA pealinnas asuv kontori juhataja, et tal pole naise jaoks konkreetset töökohta. Ja kuna Hoover uskus alati, et eriesindajateks võivad olla ainult mehed, astus ta tagasi Alaskast 10. juunil 1924.
Isegi vähem kui kaks aastat ametisse astumist tegi Alaska Davidson esimese naisena FBI eriesindajaks saamise ajal ajaloo. Ta suri juulis 1934 66-aastaselt.
Muud palgatud 1920ndatel
Alaska polnud ainus naissoost eriesindaja, kes töötas sellel kümnendil FBI-s: vastavalt 1923 ja 1924 palgatud Jessie Duckstein ja Lenore Houston. Esimene jäi mõneks kuuks tööle ja teine lahkus 1928. aastal, ähvardades tulistada Hooveri, kui ta teda ees ootab.
Pärast seda palkas FBI naisi uuesti alles alates 1972. aastast, kui võeti vastu võrdsete töövõimaluste seadus.
