Kuidas kirik eristab deemonlikku omamist vaimuhaigustest?
Alates tänasest ei pöördu katoliku kirik omandiks peetavatel juhtudel eksortsismi tavade poole. Need lood eelnevad isegi Piibli avaldamisele, kus on teateid Jeesuse Kristuse sissetungijate deemonite ohvrite hukkamise kohta. Kristuse volitused oleks antud edasi tema apostlitele ja hiljem katoliku preestritele.
Aastate jooksul on meditsiin siiski jõudnud küsimusele, kas deemonlik omand ei saa tegelikult olla psühhiaatrilise haiguse ilming. Sellepärast muutis Vatikan pärast sajandeid ilma oma meetodeid muutmata oma eksortsismi juhiseid ja tunnistas mõnda olukorda vaimse haiguspuhanguks pigem meditsiiniliste kui ilmtingimata vaimsete probleemide tõttu.
Muuta
Nüüd on katoliku kirik rangem kohtuotsuse tegemisel selle kohta, kes on kurja sekkumise all või mitte. Kõigile väidetavalt valduses olevatele inimestele ei pakuta enam eksortsismi rituaale - vastupidi: preestrid tuginevad arstide abile, et mõista saadud juhtumeid ja kontrollida, kas tegemist on psühhootiliste omandite või haiguspuhangutega.
Samal ajal kui psühhiaater jälgib "valdatava" inimese käitumist, küsib küsimusi ja püüab aru saada, mis toimub, on preester valvel tüüpiliste omamisomaduste olemasolul: võime rääkida keelt, mida varem tundmatu oli, näidates palju rohkem jõudu kui “tavaline” inimene ja teabe teave, mida te ei tohiks, näiteks kiriku andmed või teie läheduses olevate inimeste isiklik elu. Need kolm tunnust liigitaksid kiriku jaoks hõlpsasti valduse juhtumi.
Igavene kahtlus?
Isegi ülalnimetatud kriteeriumide kohaselt on Vatikan teadlik, et see kõik on võltsitud - saab uurida näiteks preestrite elu ja kasutada sobival ajal neid, mida nad teavad, et mõista, et nad on võetud deemonite poolt.
Kiriku kasutatavad uued juhised aitavad vaimulikel vahet teha omamise ja pseudopositsioonide vahel, sel juhul võib patsient kannatada selliste haiguste nagu skisofreenia või muude dissotsiatiivsete häirete all.
Samuti ei kirik enam inimesi, kes ütlevad, et nad on neetud või neil on sarnased probleemid. Korraldus on järgida uusi reegleid ja protseduuri teostada ainult neile, kes seda tõesti vajavad. Sellegipoolest eeldavad nii kirik kui ka kaasatud arstid, et tegemist on raske eraldamisega ja kahjuks võib vigu teha, kui määratletakse, kes teda valdab või mitte.
* Postitatud 02.05.14
