Inimese regenereerimisvõime võib olla sarnane salamandrite omaga

Ameerika Ühendriikide Duke'i ülikooli uuring viitab, et inimestel võib olla salamandrite omaga sarnane regenereerimisvõime. Erinevalt loomadest ei suuda inimesed kaotatud jäsemeid taastada. Uuringu kohaselt on inimese kõhrel aga suurem regenereerimisjõud, kui ette kujutati.

Uuring keskendus mikroRNA-le - molekulile, mis sisaldub taastavates loomades, näiteks salamandris. Inimestel võib seda molekuli leida kehaosadest, näiteks pahkluust.

MikroRNA ja regenereerimine

MikroRNA molekul vastutab pahkluu, põlve ja puusa kõhre regenereerimismehhanismi eest. Nende kohalolek on keha erinevates osades siiski ebavõrdne, andes neile erinevad "vanused". See selgitab, kui kiiresti hüppeliigese vigastused paranevad, vastupidiselt aeglasematele põlve- ja puusavigastustele.

Uuring viidi läbi, analüüsides kolme kehaosa kudede fragmente. Aparaadi abil arvutati iga kõhre fragmendi valgu vanus selle struktuuride seisundi järgi. MikroRNA molekuli olemasolu oli seotud resistentsemate valkudega, mida loomulik vananemisprotsess vähem mõjutas.

Uued raviviisid

Uuring avab võimaluse tulevasteks uuteks raviviisideks, mis põhinevad mikroRNA kasutamisel. Teadlastel on võimalus näiteks molekuli abil välja töötada ühend, mis on mõeldud kõhre konkreetsete osade tugevdamiseks.

Molekuli kasutamine oleks oluline läbimurre liigesekomplikatsioonide, näiteks osteoartriidi ravis. Võimalikust ravist tuleks kasu ka sportlastele, kes on saanud vigastusi. Avastus on diskussioonini viinud isegi jäsemete uuenemise.

Praegu aga on uurimistöö eesmärk mõista, millised evolutsioonimehhanismid viisid keha jäsemeid kõige suurema regenereerimisjõuga. Veel üks uuritav aspekt on see, millised salamandri elemendid näiteks mikroRNA toimel inimestel puuduvad.