Euroopa Kosmoseagentuur tuvastab 1500 kilomeetri kaugusel endise Marsi jõe

(Kujutise allikas: taasesitus / ESA)

Euroopa kosmoseagentuuri ESA andmetel on kosmoselaev Mars Express avastanud iidse 1500-kilomeetrise jõesängi olemasolu Marsil, mis asub piirkonnas, mida tuntakse Reull Vallisena. Ülalolev pilt on osa agentuuri avaldatud kolmemõõtmeliste esituste seeriast.

ESA andmetel tekkis looklev jõgi tõenäoliselt siis, kui Punase Planeedi pinnal oli veel vett ning kosmoselaeva saadetud andmed näitasid seitsme kilomeetri laiuse ja 300 meetri sügavuse laiuse olemasolu. Lisaks nendele omadustele on teadlased tuvastanud ka arvukalt jõkke suubuvaid lisajõgesid.

Minevik tavaline

Euroopa agentuuri teadlaste arvates oli jões geoloogilise vanuse ajal Hesperianina (3, 5–1, 8 miljardit aastat tagasi) rohkesti vett. Pärast seda algas geoloogiline vanus, mida tunti nn Amazoniuse nime all, ja jõkke tungis tohutu liustik.

Just jää ja kogu liustikega kokku tõmmatud praht viis jõe maastiku väljakaevamiseni, skulptureerides täpselt määratletud kujundeid, mida piltidel näha on. Huvitaval kombel on need sündmused täpselt samad, mis geoloogilistel protsessidel, mida tänapäeval võib täheldada ükskõik millises Maa liustiku orus, mis viitab sellele, et Punane planeet oli arvatavasti väga sarnane meiega paar miljardit aastat tagasi.