Teadus tõestab: loengud on igavad ja ebaefektiivsed

Kui olete alati mõelnud vabanduse, et seda igava välimusega loengut vahele jätta, on siin ideaalne vabandus: see on teaduslikult tõestatud, et te ei saa loengute ajal midagi õppida. Inimeste grupi võti kõneleja või õpetaja poolt edastatava teabe paremaks omastamiseks on erinevate tegevuste reklaamimine iga kümne minuti tagant.

Värske uuring, mille tulemus avaldati Science Insideri veerus, tõestas, et kolledži üliõpilased ei õpigi 1, 5 korda tõenäolisemalt sisu loenguid pidades või monoloogidega loenguid pidades.

"Ülikoolid asutati Lääne-Euroopas 1050. aastal ja loengute pidamine on sellest ajast alates olnud valdav õpetamisviis, " ütles Washingtoni ülikooli bioloog Scott Freeman. Ehkki reeglit kohaldatakse tõepoolest tänapäevani, hakkasid paljud õpetajad selle aja jooksul välja töötama uusi meetodeid looduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika õpetamiseks. Argumendiks on alati olnud, et õpilaste õhutamine küsima ja osalema on alati andnud häid tulemusi.

Analüüs

Selle teabe põhjendamiseks analüüsisid Freeman ja grupp kolleege 225 uuringut õppemeetodite kohta, mida kasutati kolledži üliõpilastele mõeldud tundides. Selle analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et õpilaste tihedam õpetamine muudab nad osalusvõimelisemaks, mis on parem kui monoloogimine passiivsete kuulajate klassi ees.

Tegelikult vähendab see vähem monotoonne haridustüüp õpilase võimalusi saada halbu hindeid. Harvardi ülikooli füüsiku Eric Mazuri sõnul on peaaegu ebaeetiline teada nendest õpetamismeetodite erinevustest ja mitte muuta õpetamisviisi. Ta usub, et see ülemäärane analüüs näitab, et loengud on ebaefektiivsed ja aegunud.

Kaks külge

Täiesti õiget viisi õpetamiseks pole veel olemas. Teada on see, et õpilastelt küsimuste esitamine, neilt individuaalselt või rühmadena aruteludes osalemise küsimine ja isegi sisu palumine kolleegidele selgitada, on sisu õppimisel kindlasti tõhus.

Freeman väidab, et kasutab neid tehnikaid isegi rühmades, kus on palju õpilasi. Tema sõnul on ühes tema klassides kuni 700 ülikooliõpilast, kuid see ei koosne absoluutsest vaikusest - vastupidi: ta suhtleb akadeemikutega ja suudab panna nad küsimusi esitama.

Colorado ülikooli professor Noah Finkelstein usub, et see analüüs ei tähenda, et loengud tuleks täielikult kaotada. Tema sõnul on mõnikord vaja õpilastega vähem dünaamilisi lähenemisi teha. Mida te eelistate: klassid, kus räägib ainult õpetaja või õpib rohkem, kui kõik osalevad?

* Postitatud 23.12.2016