5 uudishimulikku asja on teadus surma kohta avastanud

Kui on üks asi, millest keegi ei pääse igavesti, on see surm ja see kujutab teemat, mis põhjustab inimestes samal ajal tõelist lummust ja hirmu. Meie, Mega Curioso, oleme seda teemat juba loendanud lugematutes lugudes - paljastanud selle kohta üldisi uudishimu, mis juhtub meiega pärast surma, millised on kõige levinumad surmapõhjused maailmas, erinevad selle käsitlemise viisid, võimalused selle kogemiseks. jne

Teadlase Jonathan Jong loetles väljaande The Conversation avaldatud huvitavas artiklis valiku imelisi avastusi, mille teadus on surma kohta teinud, ja saate vaadata järgmist:

1 - seda saab - enam-vähem - ennustada

Tegelikult ei pea surma enam-vähem ette ennustama, vaid pigem inimese eluiga. Jonathani sõnul avastasid teadlased 1960. aastatel, et vastupidiselt levinud arvamusele ei suuda meie keha rakud lõputult paljuneda ega ole seetõttu surematud. Pärast 50–70 korda jagamist peatuvad nad ja teadlased täheldasid veel ühte huvitavat.

Telomeerid - mis on põhimõtteliselt DNA-järjestused, mis asuvad meie kromosoomide otstes - kahanevad iga rakujagunemisega ja kui need muutuvad liiga lühikeseks, lõpetavad rakud jagunemise ja surevad. Kuna teadlased on selle avastanud, on üha enam tõendeid selle kohta, et telomeeri pikkust saab kasutada inimeste ja muude elusolendite eluea mõõtmiseks.

Nagu Jonathan selgitas, pole kõik selleteemalised uuringud kinnitanud, et telomeere saab kasutada termomeetrina, et ennustada, kui kaua inimene võib elada või kas nende vananemine põhjustab nende lühenemist või kui see protsess See on lihtsalt sümptom.

Teiselt poolt, kui telomeeri pikkust seostatakse vananemisega ja kui teadus kunagi leiab, kuidas selle pikendusega manipuleerida, siis võime ehk eluiga oluliselt pikendada.

2 - sellele mõtlemine muudab meid eelarvamustevabamaks

Uuringute seeria - enam kui 200, mis hõlmavad tuhandeid inimesi kogu maailmast - 25 aasta jooksul viitab sellele, et enda surma mõtestamine võib käitumisele kummalist mõju avaldada.

Uuringud on näidanud, et enda suremuse arvestamine võib muuta meid rassistide suhtes leppivamaks, prostitutsiooni suhtes vähem tolerantseks ja näiteks LGBTTT õiguste suhtes mõistvamaks.

Veelgi enam, Jonathani sõnul on uuringud näidanud, et surmamõtlemine võib äratada ka meis soovi saada rohkem lapsi - ja pange neile ka meie nimed! - ja isegi muuta ateistid tõenäolisemaks jumalasse ja järelellu uskuma.

3 - teie lõhn on magus

Kõik teavad, et lagunevad inimkehad pole kõige aromaatsemad asjad planeedil - isegi need, kellel pole kunagi olnud meelepaha mädanenud laipade lõhna järele. Iseloomulik lõhn tuleneb üle 400 erineva lenduva keemilise ühendi kombinatsioonist, millest paljud on tavalised muudel loomadel peale inimeste.

Jonathani sõnul leidis üks uuring, et viit elementi - täpsemalt viit estrit - st orgaanilisi ühendeid, mis reageerivad veega ja tekitavad happeid ja alkohole - leidub eranditult inimestel.

Huvitav on see, et kuigi need ained on võrreldavad teiste loomade - näiteks sead, linnud ja konnad - toodetud ainetega, eraldavad nad mädanemisel ka puuvilju. Tegelikult, kui te kuulete kunagi politseinikku, arsti või kohtuekspertiisi kaebamas, et surm lõhnab magusalt ja haiglaselt, saate aru, mida need tähendavad.

4 - küüned ja juuksed ei kasva

Kas olete kuulnud, et küüned ja juuksed kasvavad ka pärast surma? Tegelikult on see müüt ja tegelikult juhtub see, et lagunemisprotsessi edenedes keha dehüdreerub ja see "kahandab" neid. Naha ja muude kudede kokkutõmbumisega jääb mulje, et küüned ja juuksed muutuvad pikemaks - kuid see kõik on optiline illusioon.

Jonathani sõnul on tegelikult küüned ja juuksed juba "surnud" kuded, mida toodavad naha all olevad juuksefolliikulid ja küünte maatriks. Need struktuurid sõltuvad hormoonide toimest ja selliste ainete nagu genereeritavate õlide ja valkude pakkumisest ning neid koostisosi pärast meie surma enam ei tarnita.

5 - hirm surra kipub vanusega vähenema

Huvitav on see, et USA-s tehtud uuringud on näidanud, et pigem kardavad vanemad inimesed pigem surma - teoreetiliselt on see lähemal vanematele inimestele - kõige rohkem noored. Jonathani sõnul selgus ühest uuringust, et 40–50-aastased on rohkem surmaga seotud kui 70–80-aastased.

Muud uuringud on leidnud, et 60-aastased inimesed kardavad surra vähem kui noored või keskealised inimesed. Veel üks uuring näitas, et pärast 20. eluaastat kipub vananemisel surmahirm vähenema ning meeste puhul lakkab mure umbes 60-aastaselt ja naiste puhul 40-50-st.

Jonathan aga selgitas, et kuigi need uuringud viidi läbi erinevates vanuserühmades, ei jälginud nad osalejaid kogu elu, et näha, kas nende suhtumine surmasse on aja jooksul muutunud või mitte. Seetõttu on võimalik, et uuringutega ilmnenud seos vanuse ja surmahirmu vahel peegeldab konkreetsete põlvkondade suhtumist.

* Postitatud 10.12.2015